Eestlane sööb keskmiselt 88 kg puuvilju ja marju aastas, mis teeb Eesti turu suuruseks ca 117 200 ton/aastas. Eestis tarbitud puuviljadest ja marjadest kasvatatakse Eestis ainult ca 5%, ülejäänud 95% on imporditud.
76% Eesti istandikest on üle 5ha, 17% on 1ha – 4,9ha ja 7% on alla 1ha. (2021 a. stat.)

Miks rajada toompihlaka istandik?

Toompihlaka (Amelanchier) viljad on õunviljad. Nii viljade toitainete sisalduse kui ka kasutusvõimaluste poolest on toompihlakas võrreldav mustikaga.

Toompihlaka viljad on maheda magus-lääge maitsega seda oma väga madala hapete ja kõrge suhkrute sisalduse tõttu. Viljad sisaldavad kuni 80%, 13-16% kiudaineid, 6,4-11% suhkruid, 0,6-0,7% pektiine ja 0,3-0,6% park- ja värvaineid. Viljades leidub vaske, rauda, joodi ja koobaltit. C-vitamiini sisaldus on keskmiselt 5-27 mg / 100 g, mis on suhteliselt madal võrreldes teiste marjadega. Viljamahla pH jääb vahemikku 3.7-4.4

Toompihlakas sisaldab olenevalt liigist ja sordist märkimisväärses koguses polüfenoolseid happeid, flavonoole, antotsüaane, karotenoide, pektiini, vitamiine (E-vitamiin, priboflaviini, tiamiini, pantoteenhapet) ja mineraalaineid (kaltsium, kaalium, mangaan, raud, magneesium).

Peale viljaliha omavad väärtust ka seemned, mis moodustavad üsna suure osa viljamassist. Seemnetel on mandline järelmaitse. Seemnetes sisalduv küllastamata rasvhape (88-90%) pakub huvio funktsionaalsete toitude ja kosmeetikatööstusele. Enim on seemnetes linoolhapet ja oleiinhapet. Lisaks on seementes arvestatav kogus polüküllastumata rasvhappeid, eelkõige E-vitamiini ja sterooli.

Rahvameditsiinis kasutatakse toompihlakat angiini, stomatiidi ja haavade raviks ning vererõhu alandamiseks.