Eestlane sööb keskmiselt 88 kg puuvilju ja marju aastas, mis teeb Eesti turu suuruseks ca 117 200 ton/aastas. Eestis tarbitud puuviljadest ja marjadest kasvatatakse Eestis ainult ca 5%, ülejäänud 95% on imporditud.
76% Eesti istandikest on üle 5ha, 17% on 1ha – 4,9ha ja 7% on alla 1ha. (2021 a. stat.)

Miks rajada sinikuslapuu istandik?

Sinikuslapuu (Lonicera caerulea L) on Eestis kõige varajasema valmimisajaga mari - marjad valmivad juunis enne maasikaid. Seetõttu on sinikuslapuu marjadel hea turupositsioon.

Sinikuslapuu marjadel on kõrge polüfenoolide, antotsüaanide ja askorbiinhappe (c-vitamiin) sisaldus. Olenevalt sordist võib C-vitamiini-sisaldus varieeruda vahemikus 15–88 mg, keskmiselt on see aga 44mg 100g kohta. Antotsüaanidel on tugevad antioksüdatiivsed omadused, mis aitavad siduda ainevahetuse käigus tekkivaid vabu radikaale. Sinikuslapuu marjad on väga sarnased metsamustikale nii oma välimuse kui ka maitse ja mahlakuse poolest. Samuti on neid nimetatud „supermarjaks“.

Jaapani põliselanikud on kutsunud söödavat kuslapuud elu eliksiiriks. Ta on sajandeid olnud kasutusel Venemaa, Jaapani ja Hiina rahvameditsiinis. Siberis ja Kaug-Idas on kasutatud sinikuslapuu marju seedehäirete-, mao-, neeru- ja maksahaiguste korral ning malaaria ja hüpertoonia raviks ja ka ergutina. Hiinas toodetud ekstrakti soovitatakse kasutada veresuhkru taseme alandamiseks ning vähi ennetamiseks. Uuringutest on selgunud, et sinikuslapuu ekstrakt kaitseb närvirakke ja aitab maksal taastuda.