Eestlane sööb keskmiselt 88 kg puuvilju ja marju aastas, mis teeb Eesti turu suuruseks ca 117 200 ton/aastas. Eestis tarbitud puuviljadest ja marjadest kasvatatakse Eestis ainult ca 5%, ülejäänud 95% on imporditud.
76% Eesti istandikest on üle 5ha, 17% on 1ha – 4,9ha ja 7% on alla 1ha. (2021 a. stat.)
Miks rajada astelpaju istandik?
Harilik astelpaju (Hippophaë rhamnoides) tooted on Eestis kõrgelt hinnatud, sest nad klassifitseeruvad supertoidu kategooriasse ning seetõttu on tarbijad nõus maksma kõrgemat hinda. Astelpaju taimi ja marju kasutatakse rohkesti ka farmaatsia- ja kosmeetikatööstuses, sest astelpaju lehtedel, marjadel ja seemnetel on kõrge toite- ja meditsiiniline väärtus.
Astelpaju on rikkalik C-vitamiini allikas, kuid lisaks leidub selles ka C, B1, B2, E, F, K, P vitamiine ja provitmiin-A, kui ka foolhapet. C-vitamiin hoolitseb kollageeni sünteesi, korrektse rakumembraani terviklikkuse säilitamise eest, samas kui K-vitamiin täidab maohaavandite riski vähendamise, veritsuse ennetamise ja nahakahjustuse korral selle taastamise rolli. E-vitamiinil ehk tokoferoolil on valuvaigistav toime ning kaitseb degeneratiivsete muutuste, tromboosi ja lihaskrampide eest. Fütosteroolidel on veresoonte lupjumise, põletikuvastane- ja antibakteriaalne toime, alandades ka maohaavandite riski ja vere kolesteroolitaset. Fenoolsed ühendid reguleerivad südamerütmi, ennetavad kasvajate teket, leevendavad vananemise sümptomeid ja toetavad immuunsüsteemi antioksüdantidena. Külmemas kliimas kasvavates marjades on unikaalne koostis fenoolsete ühendite (eriti flavonoidide), vitamiinide, küllastumata rasvhapete ja fütosteroolide (beta-sitosterooli) näol.
Seemnetest tehtud õli sisaldab rikkalikult oomega-3- ja oomega-6-rasvhappeid (30-40% linoleenhapet ja 20-35% linoolhapet). Pehmetest osadest (koor ja viljaliha) tehtud õli aga sisaldab oomega-7-rasvhappeid (16-54% palmitoolhapet).
Õiget agrotehnikat kasutades ja teatud sorte kasvatades on võimalik saavutada astelpaju istandiku tootlikus 10 tonni/ha. 2022 aasta väärindatud astelpaju jaehind on ca 15 eur/kg ehk ühelt ha on võimalik teenida 150.000 eur/aastas.